"Let us not be robbed of the joy of evangelization!"
You can read the English text at vatican.va...
UMBIKO KAPHAPHA UFRANCISI WOKUGCINA USUKU LOKUTSHUNYAYEZWA KOMHLABA WONKE 2014
Kini bazalwane abathandekayo,
Lalamhla inkulungwane zabantu lokhu zingamazi uJesuKristu. Ngalesisizatho, umsebenzi wokutshumayeza labo abangakamazi uKristu uyaphambili lokhu kumele kwenziwe ngokuphangisa. Wonke amalunga ebandla abizelwe ukuphatheka kulumsebenzi wokumemethekisa iVangeli, ngoba ibandla lona ngokwemvelo yalo limele ukubalitshumayele: ‘Lazalelwa ukuba liqhubekele phambili litshumayela.’ Usuku lokukhumbula ukutshunyayezwa komhlaba wonke lusuku oluligugu kakhulu lapho amakholwa avela kuzizwekazi ezitshiyeneyo akhuleka khona njalo atshengisa khona ukuhlanganyela ekuphathiseni ibandla lapho elisasungula khona. Kulusuku lokuthakazelela igrasiya Kanye lenjabulo. Lusuku lokuthakazelela igrasiya, ngoba uMoya oNgcwele, owathunywa nguBaba, unika inkalipho Kanye lamandla kulabo abalandela ukwenzakwakhe. Kuyikuthakazelela injabulo, ngoba uJesu Kristu, iNdodana kaBaba, owathunywa ukuzatshumayeza umhlaba, uphathisa njalo asekele imizamo yethu yokutshumayela. Linjabulo kaKristu leyabatshumayeli ingifunzelela ukuba ngiphume lombono webhayibhili esiwuthola eVangelini likaLuka (cf. 10:21-23).
1. Umlobi weVangeli usitshela ukuthi iNkosi yathuma abafundi abangamatshumi ayisikhombisa ngababili ngababili kuzigaba ezitshiyeneyo ukuze bayetshumayela ukuthi umbuso kaNkulunkulu ususondele lokubabalungiselele abantu ukuba bahlangane loJesu. Ngemva kokutshumayela abafundi baphenduka begcwele injabulo: injabulo iyisihloko esimqok aekuthunyweni kokuqala kwabafundi. UJesu wabatshela wathi: “Lingathokozi ngoba omoya ababi bayalilalela; kodwa thokozani ngoba amabizo enu alotshiwe ezulwini. Ngalesosikhathi uJesu wathokoza kuMoyao Ngcwele wasesithi: “Ngiyakudumisa Baba…”njalo, ekhangela abafundi bakhe ensitha wathi, “Abusisiwe amehlo abona elikubonayo [Lk 10:20-21, 23].
IVangeli likaLuka lisitshengisa izigaba ezintathu. UJesu ukhuluma kuqala labafundi bakhe, abesekhuluma loYise, abesekhuluma njalo labafundi bakhe. UJesu wayefuna ukuba abafundi bakhe babelane laye injabulo yakhe ngendlela ehlukileyo njalo ephakemeyo edlula yonke injabulo ababehlangane layo empilweni zabo.
2. Abafundi bagcwala injabulo bethatshiswa ngamandla abo okukhupha omoya ababi ebantwini. Kodwa uJesu wabaxwayisa ukuba bengajabuleli kakhulu amandla ababewamukele, kodwa bejabulele uthando ababelwamukele, “ngoba amabizo enu alotshiwe ezulwini” [Lk 10:20]. Abafundi baphiwa uthando lukaNkulunkulu, baphiwa njalo ukuba babele abanye loluthando. Loluthando yilo oluyisisusa sokubonga lenjabulo enhliziyweni kaJesu. ULuka wabona ukuthokoza lokhu kubudlelwano bobuthathu obungcwele: “uJesu wajabula kuMoya oNgcwele”, waphendukela kuBaba wamdumisa. Lesisikhathi senjabulo enkulu sivela kuthando uJesu alalo kuYise, iNkosi yezulu lomhlaba, owafihla lezizinto kwabahlakaniphileyo labafundileyo, wazambulela abantwana [cf. Lk 10:21]. UNkulunkulu ufihlile njalo wambulile, njalo kulumkhuleko wokudumisa ukuzambula kwakhe kubonakala sobala. Kuyini uNkulunkulu akwambulileyo wakufihla? Zimfihlakalo zombuso, ukwambulwa kobungcwele obukuKristu lokunqotshwa kukaSathani.
UNkulunkulu ukufihlile lokhu kulabo abazikhukhumezayo, abazithi bazikonke. Sebeyiziphofu ngenxa yokuziphakamisa kwabo njalo sebehle bavalela uNkulunkulu indawo phakathi kwabo. Kulula ukucabanga ngabantu uJesu ngesikhathi sakhe ayebaxwayisa, kodwa ingozi ihlala ikhona njalo ikhangelane lathi sonke. ‘Abancane’, ngabazehlisayo, abayanga, abakhangelelwaphansi, abangazwakaliyo lalapho bekhuluma, abakhatheleyo njalo abathwele nzima, uJesu ubabiza ngokuthi ‘ababusisiweyo.’ Sikhumbula uMariya, uJosefa, abagoli benhlanzi baseGalili Kanye labafundi uJesu ababiza lapho ehamba etshumayela.
3. “Yebo, Baba, ngoba kwaba kuhle kuwe ukuba kubenjalo” (Lk 10:21). Amazwi KaJesu la kufanele siwazwisise ngoba aqonde ukudumisa yena ngokwakhe. Esingathi “yikugcwala umusa” kuchasisa icebo likaNkulunkulu elihle njalo elokusindisa abantu. Yiwo umusa kaNkulunkulu owenza ukuba uJesu athokoze, ngoba uNkulunkulu uBaba wafisa ukuthanda abantu ngothando lunye athanda ngalo iNdodana yakhe. uLuka uyakutshengisa lokhu ekudumiseni kukaMariya; “Umphefumulo wami uyayidumisa iNkosi, lomoya wami uyathokoza ngoNkulunkulu uMsilisi wami” (Lk 1:47). Lezi zindaba ezinhle ezikhokhelela ekusindisweni. UMariya, ethwele uJesu esiswini sakhe, umtshumayeli opheleleyo, wahlangana loElizabethi, egcwele uMoya oNgcwele wahlabela ingoma yakhe yokudumisa uNkulunkulu. UJesu laye wathi ebona ukuphumelela kwabafundi bakhe emsebenzini wabo Kanye lokuthokoza kwabo, egcwele uMoy aoNgcwele wathokoza waze wakhuleka kuYise. Kulokhu kokubili, yintokozo yomsebenzi wosindiso, yothando uBaba othanda ngalo iNdodana yakhe olwehla lusiza kithi, njalo langoMoya oNgcwele singcwaliswe futhi sabelwe impilo yoButhathu obungcwele.
UBaba yena ungumthombo wentokozo. INdodana yona iyisitshengiselo yale intokozo, njalo uMoya oNgcwele yena nguye osiphakulela yona. Ngemva kokudumisa uBaba, umvangeli uMathewu uyasazisa lokhu, UJesu uthi: “Wozani kimi lonke elikhatheleyo lelisindiweyo, mina ngizakuliphumuza. Thwalani ijogwe lami phezu kwenu, lifunde kimi, ngoba ngimnene ngithobekile; kung’khona imiphefumulo yenu izakufumana ukuphumula. Ngoba ijogwe lami lilula, lomthwalo wami ulula” (Mt 11:28-30). “Intokozo yeVangeli igcwalisa inhliziyo lempilo yabo bonke abahlanga nalo Jesu. Labo abamukela usindiso lwakhe bayasindiswa ezonweni, ekudabukeni, ebuyangeni bomoya njalo lokuba sekuhlulukelweni. NgoJesu intokozo izalwa kutshwa njalonje” (EvangeliiGaudium, 1).
Indlela iVirigo uMariya ahlangana ngayo loJesu yabangeyehlukileyo, ngolokhu- ke, kwaba ngokubizwa ngesilathini ngokuthi “causanostraelaetitiae”. Abafndi bakaJesu, ngokwabo, bamukela isibizelo sokulandela uJesu, Kanye lokuthunywa nguye ukuba batshumayele iVangeli (cf. Mk 3:14), ngakho- ke bagcwaliswa ngentokozo. Kanti kungani lathi singangeni kulesisisiziba sentokozo?
4. “Ingozi enkulu kumhlaba lo esiphila kiwo khathesi, osugcwele impilo yobuhwaba benotho, yikudana lokuhlulukelwa okudalwa yikungasuthiseki, kanti-ke lokuba lenhliziyo ezilomhawu, lokufisa ukunqinekela inkanuko eziyize, lomzwangedwa ofayo” (EvageliiGaudium, 2). Kuyadingakala ukuba abantu babe lokuzwisisa ngosindiso olwalethwa nguKristu. Abalandeli bakhe yilabo abavumela ukuba bakhangwe kokuphela luthando lukaJesu olulesibonelo somlilo wentshukuntshu loMbuso kaNkulunkulu Kanye lokutshumayel intokozo yeVangeli. Bonke abalandeli beNkosi bayanxuswa ukuba bondle,bathuthukise lintokozo yokutshumayela. AmaBhishopi, njengezingosi zalabo abalomlandu wokutshumayela, balomsebenzi wokukhuthaza ukubambana ekutshumayeleni kuzifundabhishopi. Babiziwe ukuba bamukele intokozo yokufakaza uJesu Kristu lokuba itshengiselwa ekuzinikeleni ukumtshumayela endaweni ezikhatshana, njalo ekuqhubekeleni phambili ukufinyelela imingcele yezindawo zabo, lapho okulabayanga khona abanengi abamelele lezindaba.
Ezindaweni ezinengi kulo umhlaba sokutholakala ukufa kwezibizelo zobupriste Kanye lezibizelo zempilo yokuzinikela. Ezikhathini ezinengi lokhu kudalwa yikuswelakala kwenkuthazo elomvutho kulabo asebabizwayo ezigabeni ezingelatshukuntshu, ngakho- ke kwehlule ukuhuga abantu. Intokozo yeVangeli ivela ekuhlanganeni loKristu lokwabelana labaswelayo. Ngalesisizatho ngikhuthaza amapharishi, amaqembu, ukuba liphile impilo elothando oluqotho, olwakhelwe ekuthandeni uJesu lekunakekeleni imfuno zalabo abancindezelwayo. Lapho okulentokozo khona, intshukuntshu lesifiso sokuletha uKristu kwabanye, izibizelo zeqiniso zingabakhona. Phakathi kwalezizibizelo akufanelanga siyekethise izibizelo zamakholwa. Sokubekhona ukukhula kokunanzelela isimo samkholwa lokuthunywa kwawo ebandleni, lokunanzelela ukuba labo babiziwe ukuba baphatheke emsebenzini lo oqakatheke kangaka wokutshumayela iVangeli. Ngalokhoke, kufanele baphiwe imfundiso ukuze umsebenzi wobupostoli uphumelele.
5. “UNkulunkulu uyamthanda onikela ngokuthokoza” (2 Cor 9:7). Ilanga lokutshumayela emhlabeni wonke (World Mission Day) yisikhathi lapho okufanele ukuba sivuselele isifiso Kanye lolokho esavela sakudalelwa ukuba siphatheke ngentokozo ekutshumayeleni lapho ivangeli elingakafiki khona. Ukuphathisa ngemali munye ngamunye yisibonakaliso sokuzinikela, okokuqala eNkosini lakwabanye njalo, ngale indlela ukuphathisa ngempahla kungaba yindlela yokutshumayeza abantu kwakhelwe othandweni.
Kini bazalwane, ngalelilanga lokutshumayeza umhlaba imicabango yami isuka igxile kuzifundabhishopi zonke. Masingaduhiswa mayelana lenjabulo yokutshunyayelwa kweVangeli! Ngiyalinxusa ukuba lizinze enjabulweni yeVangeli njalo likhulise uthando olulumathisa izibizelo zenu Kanye lomsebenzi wenu wokutshumayela.Ngiyalikhuthaza omunye lomunye wenu ukuba likhumbule, kube kungani lithatha uhambo lokuzicubungula ngaphakathi, ukuthi “uthando lokuqala” oluyilo iNkosi uJesuKristu akhudumeza ngalo inhliziyo zenu, hatshi, ukuba lizidle ngezinto ezinhle ezadlulayo, kodwa ukuba libekezele entokozweni. Abalandeli beNkosi bayabekezela lapho besizwa ukuba ikhona phakathi kwabo, benze intando yakhe njalo babelane labanye ukholo lwabo, ithemba Kanye lokuphathisana okudingwa livangeli.
Kasikhulekeni sincengelwa nguMariya, isibonelo esihle sokutshumayela ngokuzehlisa langenjabulo, ukuba ibandla libe likhaya elemukelayo, umama wabantu bonke kanye lomthombo wokuzalwa kutsha komhlaba.
Lincwadi ivela eVatican, ilotshwe mhlaka- 8 Nkwenkwezi 2014, ngomkhosi omkhuluwe Phentekoste
NGUPHAPHA WETHU UFRANCIS
Picture from: missionz.co.nz